Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand tunnistab ettevõtluskeskkonna aususe, läbipaistvuse ja võimalikult väikese kuritarvituste olulisust, kuid ministeerium konkreetselt variisikutele ei keskendu. Parimal juhul on analüüsi oodata järgmisel aastal. Jääb mulje, et selle probleemi lahendamine ei ole kõige tähtsam. See tähendab, et kuniks keegi teine seda teemat ei soovi lahendada, saavad pahatahtlikud võlatekitajad sama rada jätkata veel aasta, enne kui ministeerium analüüsiga üldse alustab. Kui mõni ettevõte hakkab taas pankroti suunas minema, siis saab selle veel rahus tankistile pähe määrida ja uuele katsele minna. Tõsisemate tagajärgedeta.
Korduvad tankistid
Tegelikult peaks ministeerium tõsisemalt huvituma, miks saavad inimesed, kelle nimel on kümneid, kui mitte sadu, maksuvõlgadega ettevõtteid, nii kergelt oma olukorda hullemaks ajada. Nagu on selgunud mitmest Äripäeva artiklist, siis libalikvideerijateks on korduvad isikud, kes vilumuse tõttu saavad suure tõenäosusega sama rada jätkata. Ministeerium võiks süveneda, kuidas saaks sellist olukorda lahendada.
Ühe lahendusena näevad notarid maksuvõlaga ettevõtte täisosaluse müümise ja ostmise keelamist, kuid lubatud võiks olla uue investori kaasamine. Sellisel juhul jääks võlgades firma hädade tekitajale, kes oleks sunnitud lahendust leidma, mitte probleemi kõrvale heitma.Seaduste muutmise vastu saab öelda, et ettevõtte ostmise ja müümise piiramine tähendab väiksemat otsustusvabadust. Enam ei saa omanik käituda temale kuuluva varaga vastavalt enda äranägemise järgi.
Kahjuks näitab senine kogemus, et sellist otsustusvabadust pigem kuritarvitatakse ning ettevõtjasõbralikkusest triivitakse kaugemale. Kõigile osapooltele on kasulikum otsida raskes olukorras väljapääsu mitte ainult seaduslike, vaid ka eetiliste vahenditega. Isegi kui võlgades firma peaks ausalt käitudes lõpuks ikkagi pankrotti minema, oleks see suures plaanis õiglasem lahendus.